Underground paneb hooajale raju punkti!

Underground paneb hooajale raju punkti!

Traditsiooniks on saamas, et Põlva Päevadel ka üks karmimat sorti ööüritus toimub. Ja nii ka seekord.  9. juuni ööl vastu laupäeva, tund peale südaööd, avab Underground järjekordselt uksed. Teist korda saab toimuma Põlva ÖÖ – raju jätk Põlva Päevade päevastele tegemistele. Lavaauku on oodatud kõik suured lapsed ja lapsemeelsed, kel aastaid 18 ja enam, kelle muusikaline maitse pole piisavalt nüristunud laastaval masinatümpsu ajastul. Kuna on tegemist “põrandaaluse” rokiklubi hooaja viimase üritusega, siis pole ime kui pidu senisest pisut tummisem tuleb.Mõnes mõttes tehakse seekord Undergroundis Põlva roki ajalugu. Uuele elule puhutakse Põlva üks legendaarsem 80.-90.ndate raskeroki bänd Valem Vale, kes peaasjalikult tegutses toona Põlva J. Käisi nimelise keskooli juures. Elustamise peasüüdlased on Meelis Hainsoo (praegune Kosmikute laulja) ja meie linnas kõigile teada tuntud meesnaguorkester Peeter Änilane. Valem Vale pole päris jäljetult oma tegevusajal muusikat vorpinud. «Sellest ajast on säilinud ka mõned salvestused, seega jälg on meist maas,» märgib Meelis Hainsoo. Kuna kõik bändi toonased liikmed on oma teekonnal tagasi Lõuna-Eestis, siis loogilise jätkuna näeb Kosmikute laulja bändi vanade aegade mälestuseks uuesti kokkusaamist. Ja andku kõigevägevam neile pikka iga ning uut värskust. Powerist ei tundu meestel küll seni puudust olevat. Nüüd bändist pisut lähemalt. Ansambel Valem Vale algusaastaks võib lugeda 1988 aastat. Sel aastal hakkasid Põlva Keskkooli (Põlva ÜG) pilliruumis koos kitarri mängima 9.klassis õppiv Meelis Hainsoo ja 7.klassis õppiv Peeter Änilane. Kevadel lisandus koosseisu Räpina poiss Mihkel Gutjuma, kelle õde Mariana otsis oma trummihuvilisele vennale bändi ning seejärel basskitarrist Toomas Rebane, kes oli Meelis Hainsoo klassivend. Ansambli liikmeks võib lugeda ka lava taga tegutsevat dr. Vambola Kisandit, kes kirjutas paljudele lauludele sõnad ning leiutas igasugu tehnilisi vidinaid. Algusest peale oli ansamblil kindel plaan mängida ainult omaloomingut. Kõiki noormehi innustas tollal populaarne heavy metal. Valem Vale muusikas kuuleb mõjutusi sellistelt ansamblitelt nagu Judas Priest, Metallica, Iron Maiden, Helloween jt. Ansamblile pani nime Meelis Hainsoo, kes viiuldajate laagris soris ühe korraliku matemaatikaõpetaja sahtlis ja leidis kotitäie templeid, mida õpetaja kasutas tõenäoliselt õpilaste tööde parandamisel. Teiste hulgas ka tempel “valem vale”. Valem Vale tegutses aktiivselt 1991. aastani. Esineti mitmel noortebändide konkursil, maakonna kultuurimajades ja muidugi oma koolis. Põlva Keskkooli (Põlva ÜG) raadioruumis on salvestatud ka kassett, kus on õnneks säilinud enamik ansambli loomingust.  Vahepealsetel aastatel on ansambel esinenud paaril korral sõprade ringis, kuid Meelis Hainsoo naasmisega koduradadele on Valem Vale hakanud jälle proovi tegema ja võimalik, et esinemine Põlva ÖÖ-l ei jää ühekordseks projektiks, vaid kunagine Põlva heavy metali lipulaev jätkab oma missiooni.

Aga oma silm ja kõrv on kuningas, nii et igal juhul tasub reede öösel, õigemini küll juba laupäeva varahommikul kella ühe paiku, kui Põlva Päevade laval on lõpetanud Tanel Padar & The Sun, sättida sammud reipalt Undergroundi suunas. Seda enam, et Valem Vale comeback’iga üllatused ei lõpe sugugi veel! Nende taassündi tuleb vastu võtma Eesti üks hetke võimsamaid stoner-rocki või ka lihtsalt maakeeli kütteroki bände Nevesis Paidest! Siinkohal oleks paslik neistki pisut lähemalt kirjutada. Nevesis – üks sõna Leedu bussipeatuse tähiselt (meeste selgitus bändi nimele). Selle alla on koondunud neli Kesk-Eesti meest, kes loovad mõnusalt karmi, kuid elujaatavat rokki. Paide bändi Nevesis liikmed on kõik kasvanud musikaalsetes perekondades. Solist Janno Reimi ja tema kitarristist venna Erki Reimi isa oli Paradoksi (legendaarne Paide bänd 80ndatel) kitarrist. Trummar Ken Koemetsa paps on staažikas trummar, basskitarrist Bert Järveti ema aga koguni muusikaõpetaja. Nende nelja mehe loodud muusika võiks  riff-rocki alla liigitada, mida teinekord kuuleb ka seriaalis «Kelgukoerad». Mis stiil see stoner-rock õieti on? 90ndate algul ilmusid Californias välja bändid nagu Kyuss ja Sleep, kes häälestasid kitarrid madalaks, keerasid võimud põhja ja hakkasid mängima rasket trippivat rokki. Samas on žanri juured tugevalt kinni möödunud sajandi 60–70ndate rokkmuusikas, kus valitsesid kitarririfid ja psühhedeelsed helimaastikud. Bändid, nagu Led Zeppelin, Blue Cheer, Black Sabbath ja Hawkwind, võiksid olla siin märksõnadeks. Mõned aastad tagasi oli Eesti rokiskene fakti ees, et Paides tegutseb üks bänd, mis kõik teised laua alla mängib. Mõni mees olla koguni kurtnud, et sai Nevesise esimese demoga tünga — arvanud siiralt, et välismaa värk. Selline läbivalt sirge ja siiras kärisev, kuid psühhedeelsete momentidega rokk. See bänd ei hellita — ei lava peal ega lava taga. Tänaseks on algselt loodud speed-rock-power-triost saanud sama kiire ja jalustrabav kvartett, mis andnud mitmeid kümneid edukaid kontserte nii Eesti festivalidel (Rabarocki pealava) ja rokiklubides kui ka väljaspool Maarjamaad, nagu Leedu, Soome, Venemaa, väljastanud Eesti aasta parima demoplaadi ja jõudnud sellega juba silma-kõrva jääda ka piiri taga. Mai lõpul ilmus neil värske kauamängiv, mida tutvustatakse suurima naudinguga Põlva rokisõbrale kohe saabuval öisel Undergroundi üritusel. Loomulikult on võimalik plaate kohapeal omale muretseda koos sinna juurde kuuluva stafiga. Õnnelikumad saavad võibolla isegi allkirjad plaadi ümbrikule. Omalt poolt soovitan, armas rokisõber, kindlasti kohal olla, et nautida Põlvas harva kuuldavat, võimalikult sirget ja kõrge oktaanarvuga rokki!

Olgu veel lisatud, et kui Nevesis ja Valem Vale sind päris kuivaks ei jõua tõmmata ja väheks jääb, siis kuni päikesetõusuni saab rokkida koos kahe Põlva lootustandva pundiga, kelleks on Broken Spectacles ja Samm! Nii et pane oma vaim valmis. Kohtumispaika ei tohi muuta, kõik põranda alla!